Ohter krevetisalat

Mõned kombinatsioonid on lihtsalt kokku laulatatud ja sobivad iga ilmaga. Nende hulka kuuluvad näiteks apelsin ja šokolaad, maasikad ja vahukoor, või ja leib, mozzarella ja tomat, sealiha ja rosmariin, kaneel ja õun, riisipuding ja kirsimoos jpt. Üks sellistest imelistest kooslustest, muna ja krevetid, on taanlaste toidulaual pea igapäevane valik. Muna, krevetid, sidrunimahl ja majonees on üks klassikalisi rukkileiva katteid, millega lõunasöök läbi ajada.

Seega muna ja krevetid sobivad omavahel hästi. Nagu ka vana hea krevetid ja avokaado. Miks siis mitte kõik kolm kokku panna, lisada veel suurepäraseid komponente ja saada üks mõnus salat.

Siinse salati üheks võtmekomponendiks on veel kinoa. Kinoa ehk Tšiili hanemalts on minu arvates üks tänuväärne tera: maitsev, toitainerikas ja laia kasutusampluaaga. Kui nüüd täpne olla, siis tegemist polegi teraviljaga, selle välimus ja kasutus toiduvalmistamisel lihtsalt sarnanevad teraviljale. Tšiili hanemaltsa lähemad sugulased on hoopis peet, lehtpeet ja spinat. Arvamusi selle kohta, kui vana taimega täpselt on tegemist, kohtab palju. Selge on aga see, et kinoa on üks vanimaid kultuurtaimi. Kinoa ajalugu viib Lõuna-Ameerikasse, kui taimekasvatusega tegelesid Andide mäestiku läheduses elavad rahvad. Tänaseni on Peruu ja Boliivia kinoa suurtootjad. Nende kõrval täidavad nõudlust Ecuador, Kolumbia ja Argentiina. Kinoad hinnatakse kõrgelt eelkõige selle toiteväärtuse poolest: palju valku, kiudaineid, magneesiumit, vaske, mangaani jne. Gluteeni pelgavad inimesed naudivad samuti seda hea meelega.

Kinoa eri sorte on üle 120, meie kui asjatundmatud eristame kinoad eelkõige värvi järgi. Pisikesed kinoatäpid on enamasti valged, punased või mustad. Kaubanduses kohtab neid kõiki kolme eraldi või siis seguna. Samuti on saadaval kinoahelbed ja jahvatatud kinoa ehk kinoajahu. Mina valin kinoateri üsna juhuslikult. Kuigi valge kinoa keeb kõige kiiremini ja must kõige aeglasemalt, siis kiirtoit on see igal juhul, vahe on vaid mõnes minutis. Kõik kinoasordid säilitavad keetmisel oma värvi, nii et roogadesse valingi neid pigem värvi järgi: et toit võimalikult kirju oleks. Mis aga peamine: kinoa maitseb hästi ja sobib tänase salati komponendiks väga hästi.

Enne veel, kui salatiretsepti juurde asun, kirjutan natuke sinepist. Salatikastme komponendina sobib igasugune meelepärane sinep. Vahetevahel olen ka ise sinepit teinud. Tegemist pole just teab mis aeganõudva asjaga ja tulemus on väga maitsev. Kasutan siinset kirjeldust. Kuna leht on taanikeelne, tõlgin retsepti siin ära. Äkki keegi viitsib samuti sinepit teha. Lehel öeldakse, et see sinepiretsept on saadud James Price’ilt. James Price (s. 1959) on taani helilooja ja dirigent, kes on juhtumisi ka üks siinsetest telekokkadest ja restoraniomanikest. Kes teeb, see jõuab. Vist.

Kodune sinep

– ¾ dl (75 ml) kollaseid sinepiseemneid

– ½ dl (50 ml) sinepipulbrit

– 1,2 dl (120 ml) vett

– 1 dl (100 ml) õunaäädikat

– 2 spl (30 ml) fariinsuhkrut

– 1 tl (5 ml) soola

– 1spl (15 ml) kurkumit

Sega sinepiseemned sinepipulbriga. Kuumuta väikeses kastrulis vesi, äädikas, fariinsuhkur, sool ja kurkum ning vala segu sinepiseemnetele ja -pulbrile peale. Lase toatemperatuuril ööpäev tõmmata.

Järgmisel päeval blenderda massi nii kaua, kuni konsistents on paras. Kui arvad, et sinep on liiga paks, lisa natuke äädikat. Pane sinep klaaspurki ja võimalusel lase sel külmkapis paar päeva järelvalmida, enne kui kasutama hakkad.

Täitsa hea sinep on. Tegelikult n-ö täisterasinepi saamiseks võib blenderdamisosa täitsa vahele jätta. Ja õunaäädika saab asendada valgeveiniäädikaga.

Sinep enne ja pärast blenderdamist. Leia sobiv konsistents.

Nüüd aga asja kallale. Panen siia kirja umbkaudsed kogused ja soovituslikud komponendid, mis kahe näljase kõhud ära täidavad. Tegelikult võib aga kõike varieerida vastavalt oma soovile ja maitsemeeltele. Krevetid, muna, avokaado ja kinoa võiksid siiski võtmekomponentideks jääda.

Ohter krevetisalat

– 70 g kinoad (kuivainena, siia valisin punase kinoa)

– tsipake soola

– 1 tl kookosõli

– vett

– 200 g kooritud krevette

– pool õuna

– pool kollast paprikat

– jupp kurki (u 100 g)

– 1 tomat

– 1 avokaado

– u 200 g krõmpsuvat värsket salatit (jääsalat, Cosbergi salat, friseesalat vms)

– 2 muna

– 1 tl (5 ml) sinepit (nt kodukootud, aga Dijoni sinep sobib ka hästi)

– 1 tl (5 ml) valge veini äädikat

– 1 spl (15 ml) vedelat mett

– 1 spl (15 ml) mahedamaitselist külmpressiõli (Kreeka pähkli õli, rapsiõli vms)

Kõige lihtsam on kasutada kooritud ja keedetud külmutatud krevette. Sellisel juhul sulata kõigepealt krevetid üles. Samas eriti tore on katsetada värskete krevettidega. Töötle neid mereande vastavalt vajadusele.

Keeda kinoa koos vähese soolaga pehmeks. Kui see on valmis, sega juurde kookosõli ja jäta ootama.

Haki õun, kurk, tomat, paprika, avokaado ja salat tükkideks. Tõsta need meelepäraselt taldrikutele. Sega väikeses kausikeses sinep, äädikas, mesi ja õli, kuni saad ühtlase segu. Nirista kaste salatile. Tõsta taldrikule ka krevetid ja kinoa. Nüüd on aeg muna käes. Keeda või pošeeri munad. Kui asi käpas, siis pošeeritud muna sobib siinkohal kõige paremini. Kui ilma kooreta keedetud vedel muna lahti lõigata, valgub munakollane laiali ning tekitab suurepärase lisakastme kinoa peale.

Kes soovib mune pošeerida, toksigu internetti fraas poached eggs ja õpetavaid videoid tuleb mühinal.

Kellele aga vedelad munad ei meki, keetku need kõvaks. Sobivad igal juhul.

Head isu