mekutaja.ee 4. sünnipäeva leedrimarjasupp

Taas on aasta möödas. Uskumatu, et mul pole olnud mahti viimane aasta aega mekutaja.ee postitusi teha. See on arusaadav – üks pisike põnn on teinud omad korrektuurid mu ajagraafikus – aga imelik siiski. Noh, olgu mis on, siit tuleb üks kaua aega tagasi kirjutatud lugu. Täna on peakangelane leedrimarjasupp. Vägagi uhke magustoit sünnipäeva tähistamiseks. Ja arvestades seda, kui kuum tänavune suvi on, võib oodata, et leedrimarjad saavad õige pea ka Eestis valmis.

Taanis elades ei saa üle ega ümber leedripuu õisi ja marju sisaldavatest toodetest. Must leeder on siin laialt levinud – seda leidub nii parkides, inimeste eraaedades kui ka metsikult (kui saab üldse öelda, et Taanis leidub “metsikut” loodust). Wikipedia teab, et Eestis kasvab leedripuud peamiselt Saare- ja Läänemaal. Ise olen vähemalt üht puud näinud kasvamas Pärnus Jaansoni raja ääres, Port Arturist jõe poole. Leeder on tavaliselt pigem õbluke ja mitte väga kõrge puu: see teeb õite ja marjade korjamise lihtsamaks.

Kaugelt tehtud foto kahest leedripuust meie “tagaaias” Amager Fælledi pargis

Leedrid õitsevad juunis. Neid on iseloomulike kobaraid moodustavate õite ja tugeva magusa lõhna tõttu kerge ära tunda. Veel enne, kui esimesed mesilased on õiteni jõuavad, on taanlased juba kääridega puude kallal, et omale suve algust kuulutavat leedriõiesiirupit ja -morssi valmistada. Ise ma siirupit valmistada pole proovinud, aga ühe eestikeelse retsepti selle valmistamiseks leiab näiteks siit.

Nagu postituse algul vihjatud, võib Taanis õiesiirupit leida kõikvõimalikest “suvistest” toiduainetest: poest saab osta leedriõiemaitselist jäätist, õlut, šokolaadi, jogurtit, moosi ja kommi. Internetist leiab taanikeelseid retsepte, mis kutsuvad siirupit kasutama nt keedukartulite maitsestamisel, saiaküpsetamisel ja suvise tiramisú maitsestamiseks. Kui mõelda, mis võiks olla Eesti vaste taanlaste iga-aastasele leedriõiesiirupi-maaniale, siis tuleb esimesena pähe rabarber ja rabarbrikissell, mida sai väiksena varasuvel vist liitrite kaupa söödud.

Erinevalt rabarbrist on leedrist rõõmu kaks korda aastas. Augustikuus muutuvad rohelised kobaras leedrimarjad järk-järgult tumedamaks. Kõige hiljem septembri esimesteks nädalateks on marjad valmis, mis tähendab, et varasuvisest pügamisest pääsenud kobaraid ründavad uued taanlaste hordid. Leedrimarjadest valmistatakse siin ennekõike tummist mahla ja kisselli (suppi). Mahl sobib suurepäraselt säilitamiseks nii pudelitesse villitult kui sügavkülmas, seepärast on leedrimarjakissell väga populaarne talvine (magus-)toit.

Leedripuu marjad on maitselt umbes midagi toominga ja mustika vahepealset – väga täidlase, ent sugugi mitte magusa ega hapu maitsega. Nagu õisigi, on neid kõige parem korjata kääride abil, sest nii ei saa marjad korjamisel kahjustada (leedrimarjade mahl määrib riideid, nagu mustikaski). Marjade puhastamiseks sobib kõige paremini kahvel – hoia kobara jämedamast otsast käiega kinni ja tõmba kahvliga marjad rootsude küljest ära. Kuigi allpool toodud retsepti puhul tuleb mahl pärast keetmist läbi sõela ajada, et mahl marjakestadest eraldada, on hea mõte võimalikult suur osa rootsudest eemaldada juba enne keetmist (vt järgmine lõik).

OLULINE! Leedri lehed, tüvi, õied, toored marjad ja vähesel määral ka valmis marjad sisaldavad sambunigriini-nimelist ainet, mille lagunemisel organismis tekib mürgine sinihape. Valmis marjades on aine sisaldus umbes 30 mg kilogrammi kohta. Nordic Food Lab on teadusliku kirjanduse põhjal välja arvutanud, et sinihappemürgitust ei ole vaja karta, kui päevas tarbida alla 1,2 kilogrammi valmis marju. Tooretes marjades ja lehtedes, samuti marjarootsudes on aine sisaldus oluliselt kõrgem (nt lehtedes 1600 mg kilogrammi kohta), seepärast tuleks nende söömist vältida. Keetmisel sambunigriin laguneb ja marjamahl muutub ohutuks, aga kui Sul on komme mahla või moosi enne selle keemahakkamist maitsta, siis on parem rootsud ja toored marjad juba enne pottipanekut välja noppida.

Leedrimarjamahl (umbes 1 liiter)

• 600 grammi leedrimarju (u 750 grammi enne rootsudest eraldamist)
• 1 liiter vett
• 150 g toor-roosuhkrut
• 1 õun, tükeldatud

1. Puhasta marjad kahvli abil rootsudest ja nopi välja toored marjad. Vala puhtad marjad potti ja lisa vesi, suhkur. Tükelda üks suuremat sorti õun, soovitavalt selline hapukas, umbes sentimeetristeks kuubikuteks. Õuna hapu ja leedri tummine maitse täiendavad teineteist.
2. Kuumuta segu, kuni see keema hakkab ja marjad mahla välja lasevad. Lase segul veel umbes 20 minutit ilma kaaneta podiseda. Vala poti sisu suurele sõelale ja pressi marjadest mahl välja (läheb üsna kergelt).
3. Saadud mahla võid vabalt vähemalt paar nädalat suletud pudelis külmkapis hoida. Sügavkülmas aga säilib mahl aga täpselt nii kaua, kuni Sul on vaja kapis muude asjade tarvis ruumi teha. Nagu öeldud, laadivad taanlased sügiseti oma sügavkülmad mahla või siirupit täis, et talvel oleks, millest leedrimarjasuppi keeta.

Leedrimarjasupp jogurti ja saiakuubikutega

4 sünnipäevalisele

• 500 ml leedrimarjamahla
• 1 õun, tükeldatud ja kooritud
• 15 ml kartulitärklist
• 15 ml vett
• 30 ml sidrunimahla
• 2 viilu saia, tükeldatud
• pool supilusikatäit kookosrasva
• pool supilusikatäit agaavisiirupit
• sojajogurtit, nt vaniljemaitselist

1. Kui oled just lõpetanud mahla tegemise, siis võta pott tulelt ära. Kui alustad külmkapist võetud mahlast, siis kuumuta see kõigepealt keemiseni.
2. Sega tassis tärklis ja vesi. Vala segu potti, lase 10 minutit tõmmata. Supp muutub paksemaks ja meenutab paljuski mustikasuppi.
3. Koori õunad ja tükelda need umbes 1-sentimeetristeks kuubikuteks. Lisa need supi sisse. Ära keeda, vaid lase supil lihtsalt kaane all haududa, nii jäävad õunatükid krõmpsuvateks!
4. Lisa sidrunimahl. Soovi korral võid õuna asemel rohkem sidrunimahla panna või vastupidi.
5. Prae pannil 2 viilu jagu saiakuubikuid, näiteks kookosrasvaga. Kui sai on kuldpruun, raputa peale natuke agaavisiirupit.
6. Serveeri! Tõsta kulbiga ports suppi taldrikule, vala supi keskele meelepärase suurusega jogurtisilm. Tahtsin siia lisada “kaunista saiakuubikutega!”, aga tegelikult on nii, et saiakuubikud ei tee rooga ilusamaks, küll aga annavad sellele läbi krõbeduse põnevama maitsekomplekti!

Järgmise postituseni, head sünnipäevalised