Blogi toidust ja elustiilist

Kui me 27. aprillil 2013 ühe ürituse tarvis suurema koguse saia küpsetasime ja sellest fotojäädvustuse Facebooki laadisime, tuli mu lapsepõlvesõbrannalt kommentaar „Ega palju aega oma toidublogini enam lähe“. On siis aasta ja kolm kuud palju või vähe, aga enne tuli väitekiri valmis kirjutada. Ja tõepoolest: nüüd on järsku kuidagi kirjutamisaega üle. Nõnda sündiski mekutaja*.

mekutaja.ee on ajaveeb toidust ja elustiilist, millele on tõuke andnud kõik need külalised, kes on meid viimastel aastatel Kopenhaagenis väisanud ja siinsest eluolust innustust saanud ning snitti võtnud. Kopenhaagen on minu lemmiklinn maailmas. Ja kui ma saan oma lemmiklinna sõpradega jagada ning kombineerida seda veel mingi meeldejääva ja põneva mekutamisega, siis on lausa lust ja lillepidu. Kopenhaagenist endast pole just raske vaimustusse sattuda. Kui saaksin võtta selle linna ja istutada kuskile keset Eestimaad, et sealsed sõbrad ja perekond lähemal oleksid, siis oleks kõik ideaalne. Kahjuks aga päris nii ei saa, seega oleme otsustanud, et ühel heal päeval kolime me kindlasti Eestisse tagasi. Seniks aga kriban mekutajasse oma kulinaarsetest katsetustest ning muidu (Eesti-Taani) elust.

Siinne blogi on loodud koondamaks emotsioone, mida toidu valmistamine, nautimine ja jagamine endaga kaasa toovad. Sinna juurde kuuluvad kindlasti kõikvõimalikud seiklused ja nii saabki kokku ühe toreda kompoti, millega mõnusalt aega veeta. Kuigi siia kirja saavate söögieksperimentide alusepanija olen enamasti mina, siis ei saa alahinnata kõikide mekkijate kommentaare, mis on roogadele antud. Nii on mu sõbrad olnud paljudel puhkudel katsejänesteks, ise sellest midagi teadmata. Suure osa tulemuste hindamist on langenud aga mu parema poole peale, kes on alati olnud valmis kõike maitsma. Tegelikult naudingi enim neid kordi, kui koos saame kokata, sest Rainer teeb kõike, sh süüa, suurima põhjalikkuse ja innuga. Tema teine tähtis roll on siinse veebipäeviku tehnilise poole pealt abistamine, et mekutaja.ee näeks võimalikult magus välja. Ning tagatipuks on oma osa täita kõikidel neil toredatel inimestel, kes on minu gastronoomilistest nautlemistest ja üritustest või muudest tegemistest tuld võtnud ning proovinud sama järele teha. See annab ju alati innustust edasiseks!

Tere tulemast mekutama!

Annika

Saiategu 27. aprillil 2013

* mekutama ’vähehaaval mekkides/maitstes sööma-jooma’; ja-liide tuletab tegusõnast tegijanimesid, nt mekutaja ’keegi, kes mekutab’

PS. mekutaja.ee kirjutised jagunevad laias laastus kaheks: postitusteks toidust ja muidu elust. Retseptid on määratud kolmeks: segatoidud, täistaimetoidud ja toortaimetoidud. Segatoitude alt leiab mekutamised, mis sisaldavad kõikvõimalikke toiduaineid, teiste hulgas piimatooteid, liha, muna, mereande jne. Täistaimetoidud ehk veganitoidud on ainult taimsetest toorainetest valmistatud söögid, mille töötlemiseks piire seatud ei ole. Toortaimetoitude alt leiab kuumtöötlemata retseptid. Kuigi toortoidud on samal ajal ka täistaimetoidud, siis on need hõlpsama ülesleidmise huvides eraldi lahterdatud. Siinkohal ei lasku ma pikemasse filosoofilisse diskussiooni erinevate toitumissuundade teemal. Ma arvan, et õige tasakaalu leidmine on iga inimese jaoks individuaalne, kaine mõistus ja kirjandusega tutvumine võiksid selle juures olulist rolli mängida. Hästi üldiselt öelduna nendin vaid, et teatud kindlas koguses võib ja võiks kõike tarbida. Samas on minu arvates ainult taimsest toorainest suussulava roa valmistamine suurem kunst ja väljakutse kui see, et kasutada ka loomset materjali. Tegelikult on aga kõige olulisem süüa võimalikult palju täisväärtuslikku toitu, mis on eelnevalt töötlemata. Kui saad, tee ise, nii lihtne see ongi.

PPS. mekutaja.ee teksti ja piltide avalikul kasutamisel viita palun autorile ja loo link allikale. Aitäh!