Ahvatlev seemnepäts

Mul on retseptide avaldamiseks üldiselt kolme korra reegel. Kui retsept õnnestub kolm korda järjest, siis panen selle Mekutajasse üles. Vahetevahel läheb retsepti timmimiseks aga kordi rohkem aega, nagu juhtus ka mu quiche’iga. Seda seemnepätsigi olen tubli mõniteist korda teinud. Nüüd siis lõpuks sai kõik jonksu.

Siin see on – võrratu alternatiiv nendele, kes muidu leiba ei söö või kes lihtsalt naudivad seemneid ja pähkleid väga. Tegemist on täistaimse gluteenivaba küpsetisega, milles siiski on kasutatud toortatart. Soovides täielikult teravilja vältida, peaks tatra mõne muu ainega asendama.

Paljudele meenutab siinne seemnepäts paleoleiba. No peaaegu. Tavapärasest paleoleivast erinevalt on siin muna asemel kasutatud jahvatatud chia ja linaseemneid ning psülliumit. Sobib päris laiale publikule.

Mõnus päts

Üks vormileib

– 60 g tšiiaseemneid

– 60 g linaseemneid

– 3 spl (13 g) Psyllium huski (kaubanduses saadaval ka nimega kõrbe-teelehe seemnekestad, psüllium, fiber husk)

– 100 g mandleid

– 100 g kooritud kanepiseemneid

– 100 g kooritud kõrvitsaseemneid

– 100 g kooritud päevalilleseemneid

– 100 g toortatart

– 6 ml peent Himaalaja roosat soola

– 40 g sulatatud kookosõli

– 30 g (tumedat) agaavisiirupit või datlisiirupit

– 500 ml vett

– kookosõli vormi määrimiseks

Kuivained leiva sisse: kõrvitsa-, päevalille-, kanepi-, lina- ja chia seemned, mandlid ja toortatar

Jahvata veskis tšiia- ja linaseemned. Pane saadud „jahu“ suurde kaussi koos psülliumi ja kõikide teiste kuivainetega ning sega korralikult läbi. Chia seemned, linaseemned ja Psyllium husk on need, mis moodustavad siduva massi kõikidele teistele koostisainetele. Ära unusta soola! Ja mõõda seda kindlasti mõõdulusikaga.

Kui kuivained on segatud, lisa juurde sulatatud õli, agaavisiirup/datlisiirup ja vesi. Sega kogu möks ühtlaseks massiks. Jäta „tainas“ hetkeks kaussi seisma ja veendu, et selle paksenemisprotsess on käivitunud. See on nüüd see koht, kus ilmselt mõtled, et kuidas sellisest jubedast plögast küll midagi maitsvat saada võiks. Aga rahu, ainult rahu!

Kasuta küpsetamiseks keeksivormi, mis on soovitatavalt silikoonist tehtud. Määri vormi seinad korralikult ära, sest isegi see päts kerkib pisut. Tõsijutt! Ning jah, ka silikoonist vorm tahab selle küpsetise puhul määrimist. Teflonvormi määri eriti heldelt.

Kui vorm on määritud ja segu kausis on paksenenud, vala see vormi. Jäta vorm üle öö toatemperatuurile seisma. Või siis muidugi üle päeva (kuni 12 h), olenevalt sellest, millal küpsetamine plaanis on.

Kui aeg on möödas, veendu, et päts on vormis täitsa pätsi moodi kõva ja „täis paisunud“. Psüllium, tšiia ja lina peaksid olema oma töö teinud. Eelsoojenda ahi 175 kraadi juurde ja küpseta pätsi 1 tund. Võta vorm ahjust ja lase sel jahtuda kümmekond minutit. Samal ajal ära keera ahju maha. Ma tean küll, et see on energia raiskamine, aga midagi pole teha. Küpsetis tahab pisut tahenemist enne vormist välja võtmist. Kümne-viieteistkümne minuti pärast kummuta „leib“ vormist tagurpidi välja tükikesele küpsetuspaberile. Kasuta puunuga, kui äär on kinni jäänud. Pane tagurpidi olev päts tagasi ahju ja küpseta 175 kraadi juures 15-20 minutit. Nüüd peaks leib ka muudest külgedest ilus kuldpruun olema. Aseta küpsetis jahutusrestile ning oota, kuni see on täielikult maha jahtunud. Enne täielikku jahtumist pole võimalik seemnepätsi viilutada.

Ja nüüd, kui lõpuks kogu protsess on möödas, siis naudi seda imelist ampsu. Seemnepäts säilib (külmkapis) mitu head päeva ning seda on mõnus rösteris röstida. Sobib ka külmutamiseks. Viiluta, külmuta ning soovi korral võta külmast ning „sulata“ rösteris üles. Kasuta “tavalise“ seemneleiva asemel näiteks selle karulaugutapenaadiga või murulaugukreemiga. Lõpetuseks veel nii palju, et katseta oma ahju ja vormi. Päts küpseb pikas ja madalas vormis paremini kui kõrges vormis. Viimase puhul on oht, et leib jääb seest niiskeks. Kui nii juhtub, viiluta leib ära ja rösti seda enne söömist. Järgmisel korral aga vali madalam vorm.

Jällelugemiseni