Itaalia maitsed keset Kopenhaagenit

Itaalia ja kõik sellega seonduv on minu jaoks erilise tähendusega. Ühelt poolt seostub see puhkuse, päikese, lõõgastuse, enesetäienduse, seikluste ja heaolutundega. Teiselt poolt on Itaalia puhul märksõnadeks suurepärane söök ja jook. Itaalia on selline maa, kuhu olen vist igal ajal nõus reisima. Kuigi enamasti valime oma puhkuse sihtkohtadeks riigid, kus varem käinud pole, siis Itaaliast meil vist küll küll ei saa. Alaliselt elada ja töötada ma Itaalias ei suudaks. Seal lihtsalt ei tule sellist tunnet, et tahaks veini- ja kunstinautlemise järele jätta ning tõsiseks hakata. Nädalake Vahemere ääres akude laadimist kulub aga iga mõne aja tagant hästi marjaks ära.

Kõige eelneva tõttu on eriti tore, kui aeg-ajalt saab mõne hea veini või toiduga killukese Itaaliat ka argirutiini tuua. Itaalia importijaid kopenhaagenlastele tuttavamaks tegemiseks on igati mõistlik nad kõik ühte suurde ruumi kokku koguda ning rahvale head-paremat jagada. Nii toimuski sel nädalavahetusel mess „A taste of Italy“. Messi korraldajate eesmärgiks on Taani ja Itaalia vahel kontakti loomine läbi Itaalia köögi. Suurde saali oli kogutud kümneid importijaid (nii taanlasi kui ka itaallasi), kellel oli kaasa võetud sadu eri veine ning delikatesse. Korraldajate Theis ja Tørk Egebjergi ideeks oli luua turg, kus kõike, mida osta on võimalik, peab enne ka maitsta saama. Kaupmeeste kulude katmiseks tuli sellele üritusele pääsemiseks välja käia sissepääsutasu.

Itaalia toodangu nautlejale on „A taste of Italy“ tõeliselt magus koht, kus kõigile pakkujatele tiiru peale tegemiseks võib vabalt kaks tundi kuluda. Mekutamiseks oli välja pandud vein, õlu, kangem alkohol, kohv, šokolaad, juust, lihatooted, moos, mesi, pesto, pasta, oliiviõli, veiniäädikas ja palju muudki. Klaasike veini siit ja tükike juustu sealt. Vahele veel huvitav amps pestot või tapenadet.

Kuna nimetatud määrdeid kohtab ka minu köögis sageli, siis teen siinkohal väikese kõrvalepõike pesto ja tapenade defineerimiseks. Pesto on kuumutamata määre, mida originaalis valmistatakse värske basiiliku, oliiviõli, juustu jm segamini purustamisel. Algupäraseid pestosid on kaks: üks on pärit Genovast ja teine Sitsiiliast. Pesto alla genovese’t valmistatakse basiilikust, soolast, oliiviõlist, küüslaugust ja Pecorino sardo’st ehk kõvast lambapiimajuustust. Pesto alla siciliana ehk pesto rosso puhul lisatakse eelnimetatud komponentidele ka tomatid. Kuigi need kaks pestot on algupäraseimad, siis edaspidiseid variatsioone on mitmeid. Nii võib ühe korraliku pesto tegemiseks kasutada paprikat, seedermänniseemneid, päikesekuivatatud tomateid, Kreeka pähkleid, parmesani jne. Nüüdisajaköögis on pestost saanud aga nimi purustatud võidele, mille puhul algsed komponendid pole ehk üldse kasutusel, põhiline on teha värsketest ürtidest või aedviljadest määret. Tapenade ehk eestipäraselt tapenaad (omastavas tapenaadi) on Vahemere köögist pärit oliivimääre. Traditsionaalseim tapenaad valmistatakse oliividest ja oliiviõlist. Toorainete kooslusel moodustub paksemat sorti pasta, mis erineb pestost enamasti selle poolest, et tapenaadi hulka kuuluvad oliivid, kuid puudub juust. Praegusel ajal arvavad paljud, et tapenaadi originaalvariant sisaldab ka anšoovist. Tegelikult on aga kala ja kapparite lisamine oliivipastale Prantsuse algupära ning hoopis hilisem leiutis.

Tulles tagasi „A taste of Italy“ juurde, olid sealse messi kuningateks kindlasti juustud ja veinid. Oma kiindumusest värske mozzarella või ricotta vastu muljetan mõnel muul korral, näiteks siis, kui jälle Itaaliasse satun. Ühest Itaalia veinist kirjutan aga praegu. Nimelt kui esimest korda Kopenhaagenist toimuvale Itaalia messile sattusime, see oli aprillis 2013, siis lahkusime sealt veiniklubi liikmetena. Saime hästi jutu peale Gallovini omanikuga, kes impordib oma maitse järgi valitud veine otse Itaalia keldritest ja müüb neid Taanis edasi kodulehe vahendusel. Gallovini eripäraks on aga see, et tavapärane netipood on teisejärguline, olulisim on n-ö kuukasti saatmine veiniklubi liikmetele. Nimelt on Gallovini omanik Anders Kaare Hagstrøm veinientusiast, kes alates 2009. aastast pakib kokku igakuiseid veinikaste, mida siis soovijatele laiali saata. Täpsemalt on võimalik liituda tellimustega, mille käigus tuuakse ukse taha kolme- või kuuepudeliline kast, kusjuures võimalik on ka viimase superiore variant. Kes on nõus aga kuue pudeli eest veelgi rohkem raha maksma, võib valida kvartalikasti, mille sisu iga kolme kuu tagant vahetub. Veinikasti hind on fikseeritud ja kaup tuuakse koju kätte. Meile kui Itaalia veini fännidele on selline pakkumine igati meeltmööda. Iga kuu alguses saadab Anders meile e-posti, kus pakub seekordset kooslust. Reeglina on kastis rohkem punaseid kui valgeid veine ja reeglina on sama sorti pudeleid üks eksemplar. Kui käesoleval kuul veinisoovi pole, kirjutame Andersile keelduva kirja. Kui aga kõik sobib, siis saadab ta meile paari nädala jooksul kasti veini koos pudelite kirjelduse ning toidusoovitustega. Peame tunnistama, et siiani oleme veinikastidega vägagi rahule jäänud. Ikka ja jälle leiame sellest vana hea punase lemmiku Chianti, kuid siiani parim valge vein jõudis meieni samuti Gallovini vahendusel. Tegemist on I Stefanini nimelises farmis toodetud valge veiniga, mille eelneva aasta väljalaset kiiresti nautida saab. Seega kui me esimest korda 2013. aasta aprillikuus Il Selese Soave D.O.C.-i jõime, oli tegu 2012. aasta produktsiooniga, täna on meil kapis juba 2013. aasta pudel. I Stefanini asub Itaalia kirdeosas Veneto maakonnas. Vein on valmistatud Garganega viinamarjadest, sisaldades 12,5 % alkoholi. Selle Soave puhul (loe Soave kohta juurde ka siit) on hinna ja kvaliteedi suhe enamgi kui paigas. Tõepoolest, see on noor vein, mis on lahti korkides alati naudingut pakkunud, ükskõik siis, mis parajasti laual on.

Vahelepõikeks nii palju, et lühend D.O.C. ehk denominazione di origine controllata tähendab ’kontrollitud algupära’ Itaalia või Portugali geograafiliselt defineeritud veinide puhul.

I Stefanini Soave on õrnkollase värvusega delikaatne vein. Aroomi esimene noot on vahuveinile iseloomulikult värske, seejärel ilmneb magus aprikoosine lõhn. Veini maitse pole aga sugugi nii magus ja tugev, kui lõhn lubas. Tegu on tõeliselt puhta kuiva mekiga, kus justkui õun, virsik ja sidrun harmoneeruvad. Sellel suviselt kergel veinil on ka pikk mandline järelmaitse. Igal juhul kui kätte juhtub, proovige kindlasti! Ja kui Venetosse satute, andke mulle ka teada.

Mul on hea meel tõdeda, et „A taste of Italy“ tüüpi messid ja laadad järjest rohkem populaarsust koguvad. Peale võimaluse omale tooteid koju osta ja otse maaletoojatega lobiseda, on sellised üritused ju ka põhjatuks ideede allikaks, kuidas ja mida omavahel kombineerida ning järele proovida.

Uute seiklusteni