Suvikõrvitsanuudlid

Tänane retsept on siinse blogi esimene tellimustöö. Ehk siis eelmisel nädalal kuulsin, et Eestis on hetkel suvikõrvitsauputus ja hädasti oleks uusi ideid vaja. Ja kui keegi ütleb „suvikõrvits“, meenub mulle esimesena üks maitsev roog, mis on justkui salat, aga samas ikka ei ole ka. No otsustage ise. Igal juhul oleme seda päris mitu korda teinud, sest meile see kohe hirmsasti maitseb.

Kui meil maikuus Eesti ja Norra eestlased külas käisid, tegime seda samuti ühel päeval. See viis aga olukorrani, et poest tuli minna juliennerit ostma ning kähku vaadata, kust maitsepärmi saaks. Oh, need on kõige toredamad olukorrad, kus keegi millestki siin köögis innustub :)

Julienne-stiilis lõikamine tähendab, et köögiviljad ribastatakse paari (umbes 1–3) millimeetri jämeduselt pikemateks lõikudeks. Peenemaks tehnikaks on mugav kasutada nn juliennerit või spiraallõikurit, eriti kui kõne all on suvikõrvits, kurk või muud veidi vesised ning pehmed viljad. Jämedamate lõikude tarvis ajab korralik kokanuga asja ära. Igal juhul on julienner tore köögividin, millega ilusaid kaunistusi või terveid roogasid teha. See tagab võimalikult peene tulemuse, mis on oluline ka siinse roa tekstuuri puhul.

Kui me umbes-täpselt aasta aega tagasi Pärnu turul käisime, et Mallu sünnipäevaks ettevalmistusi teha, rääkis üks suvikõrvitsatega kaupleja, et maitsvaim vili on noor vili ja noore vilja tunneb ära krudisemise ning kaalu järgi. S.t suvikõrvitsaid valides libista sõrmega üle koore. Kui sõrm takistusteta liugleb, vali teine suvikõrvits. Hea kõrvitsalise pealispind on krudisev. Teine mõõdupuu on kaal. Valida tuleks selline vili, mis on oma suuruse kohta võimalikult raske, kerged ja suured viljad on tõenäoliselt seest kuivad.

Ka siinsesse rooga püüa valida noored krudisevad kõrvitsad. Kui sissetehtuna või küpsetatuna võib veel järeleandmisi teha, siis toorelt süües rikub vana suvikõrvits kogu elamuse.

Retsept on mõeldud kahele sööjale.

– 500 g suvikõrvitsat

– 2 spl külmpressitud oliiviõli

– 2 spl maitsepärmi

– 2 spl valgeveiniäädikat

– 1 tl peent Himaalaja mineraalsoola

– 1 küüslauguküüs

– kümmekond kirss- või ploomtomatit

– värsket basiilikut

Võta kauss ning ribasta sinna sisse suvikõrvitsad, millel on otsad eelnevalt eemaldatud. Kui juliennerit käepärast pole, proovi teha näiteks linte juurviljakoorimisnoaga, seejärel neid peenemaks lõigates.

Tõsta ribad kaussi ning lisa oliiviõli, pärmihelbed, valgeveiniäädikas, sool ja purustatud küüslauk. Sega kõik (kätega) omavahel läbi. Jaga nuudlid kaheks portsjoniks, serveerimiseks sobivad hästi kausid või supitaldrikud.

Nüüd lõika väikesed tomatid poolikuteks või sektoriteks ning kaunista juba taldrikul olevat. Nopi basiilikult lehekesi ja pudista need veel kõige peale. Ükskõik siis, millist liiki basiilikutaim näppu jääb, kõik sobib.

Kuulmiseni